11. august 2019

STAIRWAY TO HELL?

Vahetult enne seda kui suvi Eestimaal lõppes, võtsime selle kõige hullema kuumaga ette õudse töö - langetasime tiigi ümbert viimased kased. See tiigi teema nõuab ehk pisut täpsemat selgitust. Jah, meil on tiik. Aga seal pole vett. Nagu mitte midagi. Ka käesolevas postituses võib näha pilti, kuidas tiigi põhjas lõket tegime. Kunagi ammu, enne minu aega, sai see sinna kaevatud ja siis mingil hetkel seda veel süvendatud, aga fakt on see, et mingit arvestatavat kogust vett pole seal mitte kunagi olnud. Kõige kõrgem on veetase kevadel ning siis saaks teoorias sealt isegi kastmisvett, aga see takerdub järgmise probleemi ette. Ümbrus on nii järsk, et kastekannuga ligi ei pääse. Ning noh, vibropumpa ka sinna ei pane, sest veetase on olematu. 
Isa tuli aastaid tagasi arvestatava lahendusega lagedale. Tuleb tiigi ümber astmed kaevata. Ta isegi alustas seda projekti, aga kõigi teiste projektide valguses jäi see pooleli. Kuni selle kevadeni oli tiigi ümber mingi arusaamatu ümarate servadega kuumaastik. 
Sel aastal tuli aga selle ümbrusega midagi ette võtta, sest
  • mulda oli vaja, sest
  • kivipeenar oli vaja laduda, sest
  • kivid olid vaja lauda varemete juurest ära vedada, sest
  • sinna tuleb meie maja
Olukord on kahtlemata keeruline ning sellepärast olen sellest kõigest kirjutamist ka edasi lükanud. Arvasin, et sellest saab kolm postitust, aga üha enam tundub, et kõik tuleb ühte postitusse kokku kirjutada. 
Siin on kunagise lauda varemed, mis juba aastaid mu niitmist on seganud. Ometi leppisin olukorraga, sest mulle tehti selgeks, et need kivid saavad minema veetud kunagi ülejärgmises elus, kui on raha kopp kohale kutsuda. Olgu, las ema kaevab sealt head musta mulda ja las teeme seal varemete sees lõket edasi. 



Nüüd korraga selgus aga, et ülejärgmist elu ei olegi vaja oodata ja kopp on ka jumala mõttetu masin, sest isa hankis endale tali.
Kui ma esimest korda kuulsin sõna "tali", ei saanud ma mitte midagi aru seega usun, et see vajab ka siin pisut selgitust. Kui googeldada "tali", siis esimesed vasted ei vasta asjale, millest mina räägin. Mina räägin sellisest asjast:

allikas: Tools24.ee
Ning kõigile teadmiseks - see on asi, millega saab liigutada mitmesaja kiloseid maakive, kui ehitada lisaks valmis ka mingi selline asi:


Olgu muidugi öeldud, et koppa riistapuu ikkagi ei asenda, sest tali juurde tuleb juurde arvestada märkimisväärne füüsiline tegevus, mis tegelikult on tapvalt raske. Aga minu isa põhimõtte on alati olnud, et nii palju kui võimalik tuleb ise ära teha, sest kui hakata igas suunas raha loopima, siis lõpuks isetegemiseks raha alles ei jäägi. 
Niisiis hakkas ta neid kive kangutama. Abiks olid lisaks talile kang ja käru, mille peale seda projekti pidi maha kandma, aga vähemalt said kivid teisaldatud. Ning peenar tuli uhke ja võimas. Päris valmis see muidugi veel pole, sest nagu ka Kreisiraadio kuulsas klipis, on meilgi palju projekte pooleli. 








Nüüd hakkame lähemale jõudma ka tiigile. Tiigi ümber oli vaja kaevata niisiis astmed, et pääseda ligi tiigile, kuid mis praeguses olukorras isegi olulisem - saada peenrasse mulda. Taaskord oleks minu ja Fredi elu olnud oluliselt lihtsam, kui oleksime kutsunud kopa kohale ja töö oleks päevaga tehtud olnud. Aga ei, meie võtsime kätte labidad ning kaevasime kuu, kaevasime kaks  ning hetkel jookseb kolmas. Loomulikult ei kaevanud iga päev - tööl käisime ja lustisime ka, aga nii palju kui maal olime ainult kaevasime. Eriti palju kaevas Fred, kelle tehtud ongi suurem osa.





insener objektil


Ning nüüd jõuame sinna, kust postitust alustasin. Tiigi ümber on kased ja pajud kasvanud nii kaua kuni ennast mäletan. Aastal 2014 sai tehtud esimene harvendus, aga aastad möödusid ja pajuvõsa kasvas tagasi. Eelmisel aastal võtsime Frediga sealt veel puid maha ja lõpptulemus jäi väga kena. Viis kaske tiigi serval nägid ilusad välja. Ometi veeprobleem püsis ning andsime endale aru, et seni kuni kased ka tiigist juua tahavad, pole meil sinna vett saada lootustki. Ning siis, sellel kõige kuumemal päeval tõmbasime sae käima ning võib öelda, et talvepuud on nüüd vist olemas.
Peab tunnistama, et väga kohutavalt lage on. Puud sai maha võetud raske südamega ja väga harjumatu on nüüd vaadata. Kased tiigi servas olid ilusad. Aga püüame mingi lahenduse leida. Istutada tiigiserv põõsaid täis näiteks. Aga seni peame nii elama. 







8. august 2019

SÜNNIPÄEVA DEKORATSIOONID STIILSELT AGA SOODSALT

Kui ma oma sünnipäeva suurelt pidama hakkasin, oli minu kindel arusaam, et dekoratsioonid peavad kõik külalised pahviks lööma. Niisiis alustasin nende valmistamist juba pool aastat varem. Võib öelda, et jäin iseenda tööga väga rahule. Muidugi kui ma kõigi nende dekoratsioonidega sinna saali kohale jõudsin, tahtsin esimese hooga nutma hakata, sest ei osanud kuskilt alustada ja tahvlinäts ei hoidnud midagi kinni. Sel päeval kaotasin ka usu kleeplinti ning ega ei teagi enam, millega siis asju kinnitama hakata oma edaspidises elus.
Saali dekoreerimise peale kulus kokku 8 tundi ning üksi oleks see võimatu olnud. Fred aitas mul üles saada nii dekoratsioonid ning sealjuures hoidis mind täie mõistuse juures. Õhupallide puhumisest sai tal hapnik vahepeal otsa, aga meid päästis samast majast laenatud elektriline õhupalli puhuja.
Aga hakkame siis pihta!
PS! Peo teema oli must ja kuldne, aga see laieneski vaid dekoratsioonidele ja riietus oli selles osas külaliste enda vaba valik.

Õhupallid: kuldsed ja mustad õhupallid 120tk,10,74€; 25 õhupallid 4tk 2,43€; HAPPY BIRTHDAY õhupall 4,67€. 
Õhupall on selline suhteliselt mõttetu ühekordne dekoratsioon ning kindlasti mitte eriti keskkonnasäästlik, aga samas annab sellega nii suur ala ära kaunistada. Eestist ei oleks raatsinud neid õhupalle muidugi kuidagi moodi soetada, fkogu see kupatus oleks ilmselt heal juhul läinud maksma 50€ ning seda heal juhul. Kui tahad oma dekoratsioone kiiresti kätte saada, siis võid ju neid siit osta, aga mind ei kutsu nagu üldse sellist raha välja käima asjade eest, mis tegelikult peale pidu prügikasti rändavad. Seega tellisin AliExpressist ja jäin suuremas osas rahule. Mõned plahvatasid kohe peale täispuhumist, aga ma ei saa väita, et tegemist oli praagiga, võib-olla mõjusid neile lihtsalt nähtamatud füüsikalised jõud.
Minu lemmik element oli aga suur HAPPY BIRTHDAY õhupall, mille Fred nööriga läbi projektori ekraani tõmbas - sobiva suurusega augud olid ekraanil juba olemas - täielik vedamine.
Sinna alla sai riputatud veel kuldseid ja musti 3D tähekesi - paki hind oli  ̴ 5€
Suured tähed "GRETA 25" - vaja läks paksemat pappi, mis mul kodus olemas oli, musta guaššvärvi, mis ka olemas oli, kullaspreid (2,30€) ja vaibanuga. Keerulist ei olnud midagi - ainult, et aega võttis, et päevas viitsisin umbes ühe tähe välja lõigata. See oli päris raske ka, sest papp oli üsna paks. Kui tähed välja olid lõigatud, värvisin guaššiga üle ja kui kuivad olid, lasin spreiga üle nii, et must tagant natuke kumama jäi, kusjuures seitsme tähe-numbri peale läks vähemalt kaks purki spreid.
Paberist lilled - vaja läks krepp-paberit (Koduekstrast, 0,69€ pakk), suvalist kõvemat paberit (või papptaldrikut) ning kuumaliimipüstolit. Tegin selle video järgi. Jällegi väga lihtne, aga lihtsalt aeganõudev. Ühe päevaga ei viitsinud isegi ühte lille valmis teha. Lõikasin lihtsalt palju kroonlehti valmis ja siis mingil hetkel hakkasin neid kokku kleepima.

Loomulikult unustasin igast elemendist eraldi pilti teha ja siin üks pilt, kus kõik eelkirjeldatud dekoratsioonid peal on:



Fotosein: lisaks õhupallidele ostsin 9m kuldseid linte (8€). Neil oli kleepekas taga olemas, aga igaks juhuks kinnitasin veel ohtra koguse kleeplindiga. Dekoreerisin päev enne pidu ning see, mida ma kõige rohkem kartsin oli peo hommikuks juhtunud - fotosein oli põrandale kukkunud. Süüdistada saan vaid iseennast, sest olin bannerid kinnitanud kleeplindi ja nööriga lintide külge - see on big no go. Sein kukkus lihtsalt raskusega alla. Peohommikul seal pisaraid valades ja oma katkist seina parandada püüdes, mõtlesin kas sellest üldse enam asja saab, aga nagu näha, siis pildid said tehtud. Ning tuli välja, et kui ma seda lugu kõigile rääkinud ei oleks, poleks keegi isegi aru saanud, et sein siit-sealt natuke rebenenud oli.
Bannerid tegin ka ise - vaja läks vaid kuldset paberit (Büroomaailm, 100 paberit  ̴ 8€), printerit, kääre, nööri ja nõela. Ajasin nööri nõela taha ja lükkasin nõela paberist läbi. Teisel katsel said bännerid kinnitatud ukse hingede külge ning sein püsis peo lõpuni üleval.


Tahvlid: Kaks tahvlit valmistasin juba kolm aastat tagasi, kui Hiinast tellitud blackboard teibi vanadele saepuruplaatidele kleepisin. Siis sai kriitidega jamatud, aga selleks peoks tellisin tahvlimarkerid (4tk 2,26€), millega on oluliselt mugavam tahvlitele kirjutada ja lõpptulemus jääb ilusam.

šampusepokaalidest sai, muide, kujundatud nr 25

Kõige suuremaks väljaminekuks kujunesid väga ootamatult laudlinad. Täiesti juhuslikult leidsin töö juurest neli kuldset laudlina, aga nendest ei piisanud kaugeltki, et kõik lauad katta, niisiis tellisin kolm musta lina juurde. Esialgu püüdsin Eestist midagi kaunist leida, aga laudlinade hinnad Eestis on täiesti absurdsed - alla 40€ pole võimalik põhimõtteliselt mitte midagi saada. Ning veel enam musta lina on üldse võimatu ükskõik mis hinnaga leida. Niisiis pöördusin jälle Aliexpressi poole. Sain kolm 145x304cm lina vaid 30€-ga!!! Kartus jäi, et ei tea, mis kvaliteediga nad sealt tulevad ning ega nad nüüd sellise kvaliteetse laudlina mõõtu välja ei andnud ja olid küllaltki libedad, aga ajasid asja ära.
Kuldsed ja mustad salvrätikud maksid umbes 2€ pakk.
Mustad  ja kuldsed bannerid tegin sellest samast kuldsest paberist, millest fotoseina bannerid ja must paber oli kodus olemas. Ülimalt lihtne - lihtsalt lõika kolmnurgad paberist välja ja aja neile nõelaga nöör taha või klammerda nööri külge kinni.
Suurem kulutus oli klaasid. Taldrikud, noad ja kahvlid küll laenasin, aga klaasid, mida oleks olnud võimalik laenata, olid sangaga ja ei tahtnud neid oma peole. Niisiis käisin paar kuud mööda poode ja mõtlesin, kuidas ma saaks 50 klaasi soetada ilma raha välja käimata. Kõige odavam hind, mida oma retkedel kohtasin, oli 0,49€/tk. Ning siis astusin ma täiesti juhuslikult ning klaase mitte otsides sisse Võru Pepcosse. See, mida minu silmad seal nägid, oli peaaegu võimatu. Ma siiamaani hästi ei usu seda. Kolmene klaaside komplekt maksis 0,99€!!! See tegi klaasi hinnaks 0,33€. Parim on aga see, et need klaasid polegi ainult sünnipäevaks. Need on nii kenad, et olen täiesti nõus need oma kodus kasutusse võtma (kui see ükskord peaks valmis saama).
Fotod oma lapsepõlvest ja hilisemast elust võtsin albumitest ja selle peale täiendavaid väljaminekuid ei läinud. 



Tuled: 0€, sest kõik olid kodus juba varasemalt olemas. Need on ka muidugi Hiinast tellitud. LED tulede hinnad on Eestis jällegi arusaamatult kallid. Reaalselt poole kallimad!? Ja ei saa öelda, et saan kõrgema hinna eest maru kõva kvaliteedi, sest kasutan neid Hiinast tellitud tulesid juba neli aastat nii suvel kui talvel ja jätkuvalt töötavad. Pilti vaadates oleks võinud teise kõlari ümber ka kerida nad.



Loeksin dekoratsiooniks ka baarinurga, millega eriliselt palju vaeva nägin, aga mis suurt midagi  lisaks maksma ei läinud (välja arvatud joogid ja lisandid muidugi, aga need summad on üldse teisel eelarvereal). Laudlina oli olemas, tahvlid ka. Ei propageeri alkoholi, aga see lause peegeldas hästi asjaolu, et ma olen ikkagi keemik - ma pole kindel, et kõik sellest naljast isegi aru said. Pildiraamid ka mul seisid kodus lihtsalt ja retseptid sinna sisse kujundasin ise ja printisin välja.
Nimekleepsud klaasidele 60tk (1,34€). Plasttopsidega on kerge pidu pidada. Kirjutad markeriga nime peale ja on korras (kuigi aastaid ma selle nipi peale ei tulnud enne kui oma baka lõpupeol, kui kõigi nimedele vastava keemilise elemendi leidsin ja igale külalisele sellega personaalse topsi valmistasin). Kuna ma saan 25 vaid ühe korra elus, siis tahtsin seda pidada pärisnõudega stiilselt, mitte lasta kõigil ennast lille lüüa ja siis neile plastnõud nina alla lükata. Et klaaside sassi minek on peol alati probleem, sai olukord seekord lahendatud nende nunnude kuldsete südamekujuliste kleepsudega. Ja minu jaoks see väike element küll päästis peo, sest ma jooksin nii palju ringi ja kaotasin õhtu jooksul oma klaasi vähemalt 5 korda ära. Õnneks leidsin tänu nimekleepsule kiiresti üles. Kurb, et ma neist ainult head pilti ei teinud. See ongi vist peo kõige suurem kahetsus, et ma dekoratsioonidest nii vähe pilte tegin, kuigi nendega kõige rohkem vaeva nägin.




Auhinnad. Siin päästis ka Pepco hädast. Seal müüdi ka üli nunnusid väikeseid purke (4tk 1,26€), mille täitsin kommide, piparmünditee ja pähklitega ning peale kleepisin enda pildi ja sünnipäevapeo kuupäeva. AGA UNUSTASIN NEIST ÜLDSE PILTI TEHA!?!?!

Minu Exceli tabel ütleb mulle, et dekoratsioonide peale kulus mul 112€ ning suurem osa neist on sellised, mida ka edaspidi kasutada saan. Seega ise tasub teha küll! Kui lubasin peale pidu, et järgmine kord kui sellist pidu peaksin pidama (kahtlen, et sünnipäeva enam viitsin, aga pidasin oma pulma silmas), siis tahan ise lihtsalt kohale tulla nii, et kõik on tehtud, sest jooksmist ja tõmblemist oli niiiii palju. Samas nüüd on paar päeva möödas ja ütlen täie kindlusega, et dekoratsioonid tahaks ikkagi ise teha.