3. november 2019

TAGASIVAADE MINU HALLOWEENIPIDUDELE

Halloweeni hakkasin ma tähistama aastal 2016. Mõtte sain juba 2015. aasta sügisel, aga see ideevälgatus saabus minuni literally 5 päeva enne halloweeni ning ma ei hakanud isegi üritama. Seega võtsin endale terve aasta ettevalmistusaega ning jumal tänatud - sest ettevalmistusi oli tarvis teha ikka omajagu.
Alates sellest ajast olen oktoobri lõpus-novembri alguses sõbrad külla kutsunud ning kulutanud väga palju aega dekoratsioonide valmistamisele ja dekoreerimisele, lisaks igasuguste temaatiliste toitude valmistamisele. Esimesel aastal oli see kõik vaat' et kõige raskem, siis oli vaja nullist alustada. Siis läks kõigi dekoratsioonide meisterdamiseks kooli kõrval kaks kuud - igal nädalavahetusel vaikselt nokitsesin. Muidugi oleks võinud ma ka kraami Hiinast lihtsalt kohale tellida, aga et olin tol ajal kaunis vaene tudeng, siis läksin raskema vastupanu teed. 
Järgmised aastad on läinud üha lihtsamaks. Nüüd olen raatsinud mõned dekoratsioonid isegi Eestist osta - Tiger ja Koduekstra on Halloweeni osas igal aastal midagi põnevat lettidele välja pannud. 
Kolm esimest aastat oli tegu olnud klassikalise peoga - kõik tulevad kohale, on end kellekski kostümeerinud, valime parima kostüümi, õõnestame kõrvitsaid, mängime Halloween Family Feud'i. Minu lemmik mänguks on kolme aasta jooksul kujunenud etüüdide mäng, mida natukene Halloweeniks kohendasin. Nimelt jagunevad kõik sõbrad kahte tiimi ning peavad 30 minuti jooksul ette valmistama lühikese näidendi või etüüdi, kusjuures mängima peavad nad seda karakterit, kelleks nad end kostümeerinud on ning nende etüüdis peab sisalduma viis sõna, mille annavad ette vastas meeskonna liikmed. Nende sõnadega on muidugi igal aastal püütud teiste olukord võimalikult raskeks teha - teiste seas pidi etteastes kasutama näiteks sõnu:

  • glasnost
  • adenosiintrifosfaat
  • verehüübimatus
  • dissonants
  • kanakakagraanul
  • nukleofiilne asendusreaktsioon
  • Kehra

Pole mõtet öeldagi, et need etüüdid olid vürtsitatud mitmete naerupahvakatega nii pealtvaatajate kui osalejate suust. 
Ning noh, sõime ka - snäkke, mis olid  snäkid nagu snäkid ikka, ainult, et nende valmistamine võttis umbes kolm korda rohkem aega tavapäraselt. Näiteks tavaliste viineripirukate asemel sai vorbitud viineri-muumiaid, mis tähendas pärmitaigna ümber viineri keerutamist. Veel meisterdasin mustadest oliividest täidetud munade peale ämblikke - söömise ajaks korjasin isiklikult selle ämbliku sealt pealt, sest jälestan oliive - aga kõik pidi ometi efektne välja nägema. 
Igal aastal on olnud hull kammajaa kõrvitsatega. Et teadsin esimesel aastal mitu kuud ette, et hakkan sügisel halloweeni pidama, panin kevadel kõrvitsaseemne mulda. Sügisene tulemus - olin suutnud suvega kasvatada täpselt ühe kõrvitsa - see oli see-eest nii suur, et süles seda ära vedada ma ei jõudnudki. Järgmisel aastal proovisin uuesti ning kordus sama muster - seekord oli küljes muidugi kaks kõrvitsat. Peale seda loobusin. Õnneks on mulle igal aastal tulnud appi sugulased, kes on kõrvitsakasvatuse koha pealt vist veidi andekamad kui käesolevat teksti kirjutav isend. Parim oli see, et sealt sain ka selliseid eriti nunnusid pisikesi kõrvitsaid, mida andis dekoreerimise juures ära kasutada. Suuremad läksid loomulikult õõnestamisele ja laternate valmistamiseks. 

Nüüd siis aga visuaalsed tagasivaated, alustame alguses: 

2016







Minu isiklik lemmik on aastal 2017 toimunud pidu, sest korraldasin selle oma maamajas, mis lisas peole kõheduse momendi - olime ometi täielikus pimeduses keset suurt metsa. Õhtule lisas vürtsi asjaolu, et mu ema ja täditütar käisid meid kummitamas - tegid õues imelikke hääli ja mäkerdasid guaššvärvidega akende peale "verised" käejäljed - meil polnud õrna aimugi, mis toimub ning niii lahe oli! Natukene kõhe ka muidugi. Müsteerium sai lahendatud alles järgmisel hommikul.
Neid ruume oli mõnus dekoreerida ka, sest maamaja enda olemus andis sellele juba "halloweeniliku" hõngu. Lisaks küpsetas mu sõbrana meile imeliselt "verise" Red Velvet koogi.
Peo tarbeks kirjutasin kõiki külalisi hõlmava jutukese ning mängisime seda mängu, et mõned inimesed on kuskil mujal ruumis ja siis tulevad üksteise järel sisse ja peavad lugu siis muudkui edasi rääkima. See oli õhtu hitt! Kõigil olid naerust pisarad silmis, sest külalistel ei jäänud küll meelde asjaolud, millega kõik loos tegutsesid, aga fakt, mis viis ringi vankumatult kaasas püsis, oli asjaolu, et loos tehti pilti kaameraga Canon 3000n - see oli KÕIGE olulisem!





The Shining twins
Axl Rose sattus mu pidudele kaks aastat järjest - esimesel aastal, sest tuli selline mõte ja teisel aastal sellepärast, et kuulis, et Slash on ka tulemas - nad ometi kuuluvad ju kokku




PARIM KOOK!

Esimesed kolm aastat läks nii, et pidutsesime kolmes erinevas paigas. Hea meelega peaks igal aastal halloweeni maal, aga aasta hiljem olid seal juba põrandad üles kaevatud ning peo pidamine oleks olnud tülikas - mitte võimatu, aga tülikas. Niisiis tuli leida alternatiive. 



eelmisel aastal kostümeeris sõbranna end minuks :D
Sel aastal tähistasin ka sõpradega halloweeni, kuid tavapärasest veidi muul viisil. Sellele pühendan oma järgmise postituse.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar