27. detsember 2019

CHRISTMAS CHALLENGE UPDATE vol 5

  • Mine metsa!
Mulle üldiselt meeldib mets. Või noh, meeldibki. Nii suvel, kevadel, sügisel kui talvel. Aga kui jõuludeks tuppa männioksi otsides pole õues talv vaid kõige rõvedam ja lirtsuvam sügis, siis hakkab lihtsalt halb. Meie pühapäevane metsas käik oli kõike muud kui idülliline. Vähe sellest, et sadas ning esimese kümne minutiga olin läbimärg ning vesi tilkus saapasääre vahelt sisse, polnud isegi oksad ilusad. Iga pool olid koledad kollased okkad sees ning see muutis kogu protsessi veel pikemaks ja piinarikkamaks. Kaks korda sain eriti visadelt mändidelt okstega litaka näkku - ju ei tahtnud minuga koju tulla. Kogu selle niiskuse sees hakkas lõpuks ka külm. Ma ei tea, miks mind sel aastal selle lume puudumisega karistatakse - ma pole ühelgi aastal jõuludeks nii hästi valmistunud olnud kui tänavu.
Kuuse otsimisega oleks vast lihtsam olnud - et valid ühe välja ja tood koju. Aga meil on ju see männipärja punumise traditsioon. Sel aastal kulges see küll nii, et kõigepealt karjus punuja (isa), siis karjus ehtija (mina) ning sel ajal moodustas ülejäänud perekond kunstkuuse klubi.





  • Külasta mõnd jõulupidu või -kontserti
Jõulupidusid oli sel aastal kuidagi vähem kui varasemalt (või olid need lihtsalt rohkem hajutatud). On olnud aastaid, kui ma olen viis  päeva järjest muudkui igal pool käinud ja lõpuks on sellest päris villand saanud. Sel aastal oli kolleegidega pidu esmaspäeval, kogu kooli pidu neljapäeval ja sõbrad kutsusin endale külla traditsiooniliseks peoks pühapäeval. Kui ma nüüd selle peale mõtlen, siis äärmiselt kahtlased päevad kõik peo pidamiseks. Esmaspäevane pidu näiteks oleks võinud tunde kauemgi kesta, kui teisipäeval kella 8ks tööle poleks pidanud minema. Pühapäevane pidu sai sinna paigutatud, sest kõigil oli muudel päevadel palju plaane ning ega seegi hea variant polnud, sest mina ja teisedki sõbrad pidid esmaspäeval jälle (küll paariks tunniks) tööle minema. Raske on ikka nii, kui töö elu segama hakkab :D
Aga iseenesest olid kõik peod väga vahvad ja jõuluhõngulised ning korralik jõulutunne sisse saada ja hästi aega veeta nende eesmärk ju ongi!


  • Mängi perega lauamänge
Oktoobris, kui meil 30 tunniks elekter kadus, mängisime perega esimesel pimedal õhtul küünlavalgel lauamänge. See oli nii äraütlemata tore, et seda lihtsalt pidi kordama. Ning nagu küsitud, läks detsembritormiga meil jälle elekter ära. Paraku juhtus see nii hilja, et sai juba magama minna ning keset ööd tuli valgus tagasi ja küünlavalgel jäid lauamängud mängimata. Hiljem ka vajusid jõulud juba sellise raskuse ja kiirusega peale, et seda aega lauamänge mängida ei olnud, aga ema käest saime jõuludeks ühe lauamängu, äkki saab seda aastavahetusel mängida või midagi sellist. 
  • Vaata jõulufilme
Jõulufilmide vaatamine oli ka jälle väga mõnus viis perega aega veeta. Jõulufilme hakkasime vaatama juba detsembri esimesel laupäeval, võtsime kõigepealt ette "It's a Wonderful Life", mis on täiesti imeline film, mida iga inimene maailmas vaatama peaks, et oma prioriteedid elus paika seada. Täiesti uue filmina võtsime ka ette ühe üpris vana filmi - "Miracle of 34th Street". Tõsi küll, vaatasime selle filmi uusversiooni aastast 1994. Meie peretraditsioon on jõuluõhtul vaadata oma pere absoluutset lemmikfilmi ning seda mitte ainult jõulufilmide kategoorias - "Love Actually".
Mina tahtsin kindlasti ära vaadata ka filmid "The Santa Claus" ja "How the Grinch Stole Christmas", aga ülejäänud pere nendest filmidest sama vaimustuses polnud, mistõttu vaatasin neid üksi ning alles peale jõule. 
"Home Alone'i" ja "Die Hard'i" sain sel aastal televisiooni vahendusel nähtud. 


24. detsember 2019

CHRISTMAS CHALLENGE: nakata sõpru jõuluhullusega

Ma tegin lõpuks sõprade saadetud piltidest kolm kollaaži, sest läksin Photoshopi õppimisega natukene hoogu. Kui siis sõpradelt küsisin, milline neile kõige rohkem meeldib, siis kõigil olid erinevad lemmikud ning otsustasin siis kõiki ekpsoneerida. 

IMEILUSAID JÕULE!





18. detsember 2019

CHRISTMAS CHALLENGE UPDATE: tegime ise laboris jäätist

Ma ei suuda kirjeldadagi seda, kui õnnelik ma olen, et saan õpetajana töötada ning koolis jõule tähistada. Üritasin sel aastal kohe korralikult asja ette võtta. Detsembri alguses kaunistasin klassi ära ning ühe klassiga panime püsti ka chemistree - lastele paistis see eriliselt meeldivat. Keemiaklassi juures äärmiselt positiivne see, et on lõputult anumaid, kuhu kaunistusi toppida. 
Jõulutundide peale hakkasin ma  mõtlema juba septembris. Mõtlemisega sain valmis novembri lõpus ja siis jäi vaid viimast nädalat oodata ja kõik ellu viia. Oma kogenematuses ei osanud ma aga arvestada sellega, kui ajamahukas on eranditult igale klassile viimasel nädalal laboritundi läbi viia. Järgmisel aastal olen targem ja hajutan need nädala peale ära, aga nüüd tuli üheksa erineva klassi tunnid läbi viia kahe nädala jooksul. Jumal tänatud, et meid on koos labori juhatajaga kaks, sest üksi poleks olnud lihtsalt tehtav 10 minutiga eelmise klassi töö ära koristada ja uus valmis panna. Kolleeg juba kurtis, et ma olen liiga entusiastlik ja kurnan ta ära. Esmaspäeval oli olukord seda hullem, et nelja erineva klassiga tegime kolme erinevat tööd ja samal ajal valmistusin õhtuseks töötajate jõulupeoks. 
Kaheksandale klassile olin ette valmistanud kolm katset: kõigepealt vaatasime videost, kuidas Grinchi süda kasvab kolm korda ning siis puhusime sooda ja äädika vahelise reaktsiooni abil ka Grinchi "südame" ehk õhupalli kolm korda suuremaks. Kes seda katset järgi üritab teha, siis mõistlik on panna äädikas kolvi sisse ära ning sooda puistada õhupalli sisse. Siis panna õhupall kolvi suu peale ja lasta soodal palli seest äädika sisse vajuda. 
Et kaheksas klass tegutses alles hiljuti tiheduse arvutustega, siis lasin neil panna vee sisse erinevaid jõuludega seotud asju: kard, piparkoogivorm, jõulukuul, komm. Enne pidid nad püstitama hüpoteesi, millised asjad "ujuvad" ja millised "upuvad".
Viimases katses tuli neil samuti enne katse sooritamist püstitada hüpotees selle kohta, milline vedelik lahustab kommi kõige paremini. Valikuteks oli soe vesi, külm vesi, äädikas ja õli. 
Üheksas klass on keemiat õppinud kauem, mistõttu saab nendega keerulisemaid katseid teha. Ühe väljavalitud klassiga püüdsin säraküünalt valmistada, aga 45 minutit on selleks liiga lühike aeg. Mõned jõudsid valmis, aga neil tuli ka kiirustamisest apse sisse. See töö nõuab palju rahulikku kaalumist ning kuivatamist. Ning isegi korralikult tehes ei pruugi säraküünal põleda. 
Teised üheksandad lõbustasid end leekreaktsioonidega. Kirjutasin neile selle töö juurde ka igapäevaeluga seotud stsenaariumi sellest, kuidas valmistatakse ilutulestikku ning kuidas saadakse sinna need erinevad värvi. Leekreaktsioone saab teha mitmel viisil, aga kõige paremini tuleb see välja, kui portselankaussi panna veidi vatti, seda etanooliga immutada ning siis etanool süüdata ja siis leegi sisse vastavat metallisoola puistada. Kõige paremini tuli välja vase ja liitiumisooladega. Need leegid muutusid siis vastavalt roheliseks ja punaseks. Kaalium muutis ka leeki veidi lillakaks, aga naatriumi, baariumi ja kaltsiumi soolad polnud ilmselt päris puhtad ja nende puhul leegi värv ei muutunud. 
Teise tööna üritasime jäätist valmistada. Sellega läks esimese klassi puhul natuke halvasti, sest jää sai otsa. Jäätist saab teha vedela lämmastiku, kuiva jää või siis tavalise jääga. Meie püüdsime seda tavalisega teha, sest meil on jäämasin olemas ja polnud vaja midagi juurde hankida. Vahukoore ja kohvikoore tõid õpilased ise kaasa. Põhimõte on lihtne - tuleb kohvikoor ja vahukoor suhkruga panna taas suletavasse kotti, kott panna kaanega karbi sisse, sinna peale kõvasti jääd ja soola ning hakata raputama. Meie jäämasin polnud esimesel päeval piisavalt võimekas ning poolel klassil jäigi jäätis tegemata. Nad tulid järgmisel päeval tagasi ja selleks ajaks olime sügavkülma jääd täis toppinud. Enamusel tuli jäätis täiesti välja. Mõnel muidugi jäi ka täiesti vedelaks segu, aga kahtlustan, et nad lisasid kas liiga vähe soola või oli neil liiga väike karp, kus jää ei saanud koorega piisavalt palju ringi liikuda. Väga maitsvad jäätised tulid muuseas!
Mitte ainsamat pilti mul nendest iseenesest väga toredatest tundidest ei ole, sest mul lihtsalt ei tekkinud ühtegi hetke, et neid pilte teha. Kaheksanda klassi katseid kordan kindlasti järgmisel aastal ka, ehk tean siis juba rohkem, mida oodata ja võib-olla saan mõne pildigi tehtud. 

Seega,
  • Võta jõuluhullus tööle kaasa - DONE
  • Planeeri jõuluteemaline tund - DONE









11. detsember 2019

CHRISTMAS CHALLENGE UPDATE

Vahepeal hakkas mulle tunduma, et see challenge oli loll mõte, sest kuidagi üldse pole detsembris aega olnud. Siis vaatasin nimekirja ja mõned asjad olid täiesti puhtjuhuslikult tehtud saanud. 
  • Tee oma kassist jõuluteemaline pilt
Kassist jõuluteemalist pilti saada polnud kuigi keeruline, sest meie Nöpsik on suur jõuluhuviline. Tema lemmiktegevus on muuseas kingituste pakkimine. Kui juba karbid, paberid ja paelad välja võetakse, on tema ka kohal ning sätib ennast kenasti kõige selle keskele. Tänavu arvas ta, et kõik kingitused on ka tema omad - peitis end nende vahele ning igaüks, kes püüdis sealt midagi krabada, sai peksa. 




  • Paki emaga jõulukingitusi
Meile meeldib meeletult kingitusi pakkida. Nende tegemine ja saamine polegi niivõrd oluline, aga lihtsalt nii tore on keset elutoa põrandat istuda ning nuputada, kuidas üks või teine kingitus siis ära pakkida. Eriti meeldivad meile sellised asjad, mida saab panna kerge vaevaga paberisse  (loe: kuubid ja risttahukad). Imeliku kujuga asjadega on keerulisem. Need on vaja panna koti sisse, mis pole üldse nii tore. Veel on võimalus muidugi kasutada tsellofaani, aga sellega on jällegi see, et siis on ju kohe näha, mis paki sees on. On olnud aastaid, kus oleme sellised mitte-kandilised asjad lihtsalt paigutanud karbi sisse, et ilus pakkida ja vaadata oleks. Eks neid kiikse ole kõigil inimestel - see on meie oma. Viimastel aastatel on suur abiline pakkimise juures ka Nöpsik, nagu juba eespool mainitud. 


  • Ära hoia dekoratsioonidega tagasi
  • Koosta uus jõululaulude playlist
Hoolimata sellest, et Youtube on täis kõikvõimalikke jõuludega seotud playliste, need minule siiski ei sobi, sest mõned laulud mulle sealt lihtsalt ei meeldi. Selleks, et jõulude ajal rahus saaks kuulata täpselt neid laule, mis mulle meeldivad, tegin aastaid tagasi oma playlisti, aga et olen seda nüüd umbes juba seitse aastat kuulanud, on veits villand. Sukeldusin niisiis uuesti jõululaulude maailma ning panin kokku uue listi (mõned vanad lemmikud jäid muidugi alles ka). Sellega elab vast järgmised seitse aastat üle. 
  • Olivia Olson - All I Want For Christmas Is You ("Love Actually", 2007)
  • Billy Mack - Christmas Is All Around ("Love Actually", 2007)
  • Band Aid - Do They Know It's Christmas Time (1984)
  • MGMT - Kids (pole jõululaul, aga kuulasin seda nonstop 2011. a jõulude ajal ning sellepärast seostub mulle nüüd jõuludega)
  • Police -  Every Breath You Take (sama teema, sama aasta)
  • Vanilla Ninja - Tough Enough (sama teema, aga viis aastat varem)
  • Queen - Thank God It's Christmas
  • John Lennon - Happy Xmas (War Is Over)
  • Jimmy Boyd - Jingle Bells
  • Wham! - Last Christmas
  • Otis Redding - White Christmas
  • Andy Williams - It's the Most Wonderful Time of the Year
  • Coldplay - Christmas Lights 
  • Diana Ross - Let It Snow!
  • Darlene Love - All Alone on Chrismtas
  • Lexi Walker - When a Child is Born
  • Shakin Stevens - Snow Is Falling
  • The Pogues - Fairytale of New York
  • Britney Spears - My Only Wish
  • Britney Spears - Santa, Can You Hear Me
  • Shakin Stevens - Merry Christmas Everyone



CHRISTMAS CHALLENGE: jõulukaardid

Mind tabas sel aastal jõulukaartide meisterdamisega pehmelt öeldes sõltuvus. Panin nende alla sisuliselt kõik novembrikuu nädalavahetused, ühel laupäeval meisterdasin lausa 12h järjest. Lõpuks olin olukorras, kus kaarte oli üle 40, aga kinkida oleks vaid 15. Mõtlesin, et noh jäävad siis järgmiseks aastaks, aga ennast tundes - ma tahan ju järgmisel aastal ka veel meisterdada!!!
Päästjana saabus kooli jõululaat, mis esmajoones on muidugi õpilastele mõeldud, aga et kujutasin ette, et minu kaartide ostjad võiksid nagunii olla pigem õpetajad ja ringi vaadates tundus, et suurem osa lapsi müüs nagunii igasugust magusat kraami, siis oma kaartidega mõnelt õpilaselt teenistust õnneks ära ei võtnud. 
Hinna üle mõtisklesin pikalt, aga lõpuks müüsin 0,50€ ja 1€-ga. Lootsin mõnestki lahti saada. Kõik, kes mu juurest läbi käisid aga kiitsid, kui ilusad kaardid on ning juhtus nii, et sain laadal peaaegu kõigist oma kaartidest lahti. Käputäis jäi veel kingituste sisse panemiseks, aga üldiselt oli vaja juurde tegema hakata. Kui järgmine aasta ka hoogu satun, siis alla 1€ ei hakka enam müüma.
Kaartidest teenisin kokku 28€, millest 30€ annetasin ära. Annetustalgute ajal saatsin 10€ teele Eesti Loomakaitse Liidule (sellele lisas Swedbank omalt poolt veel 10€) ning 20€ MTÜ Gabrieli Loomade Elule.
Minu eesmärk polnudki otseselt nüüd suurt kasu teenida. Oma arust meisterdan lõbusaid, natuke kiiksuga kaarte, mida kuskil mujal varem näinud pole.  Mõned ideed sain Pinterestist, aga allpool nähtavad põdra-kaardid on küll puhtalt mu enda looming. Mina oleksin küll rõõmus, kui paki seest mõne sellise kaardi saaksin - tahtsin ikka rohkem rõõmu teha. Ning kui sellega sain natuke veel loomi ka aidata, on kasu kahekordne. 
Pilte loomulikult meisterdamisest palju pole, sest olin nii hoos, et see väike pisiasi läks üldse meelest. Kõige hullem on see, et ma ei jõudnud isegi oma meisterdatud kaarte kõiki üles pildistada. Nüüd ongi probleem, et ei mäletagi, mis kõik kokku  meisterdasin. 





















nimesildid kingitustele meisterdasin ka sel aastal ise

lemmikud on sellised põdrad sädeleval taustal

väike osa kaartidest

5. detsember 2019

CHRISTMAS CHALLENGE: küpseta midagi jõuluteemalist (ja uut!) - GONE WRONG!

Ma ülehindasin seda challenge'it kokku pannes oma ajaressurssi. Novembris oli seda nii palju, aga detsembris on nii tööl kui kodus palju rohkem sagimist. Olen kuskilt otsast ikka püüdnud tasapisi tegutseda, aga nagu elus ikka - kõik ei lähe nii kuis planeeritud. Võtame näiteks selle küpsetamise punkti. Ma tõesti proovisin, südamest proovisin. Kaks korda. 

Esmalt räägin, kuidas valmisid minu käe all pähklivõi küpsiseid. Meil toimub koolis selline vahva ettevõtmine, et kord kuus kolmapäeval õpetajad küpsetavad midagi ja teised saavad siis sümboolse hinna eest maiustada. Panin ennast kaks kuud tagasi juba jõulu esimeseks nädalaks kirja ning lihvisin kaks kuud oma visiooni - et mida ma siis küpsetan. Pähklivõi küpsiste retsepti otsisin välja juba eelmisteks jõuludeks, aga siis polnud aega neid teha. Visioon täienes, kui nägin Pinterestis mega nunnusid põhjapõdra kujulisi küpsiseid, millele oli reljeefse taignarulliga veel muster ka peale surutud. Hankisin siis endale ka põhjapõdra kujulise vormi ja põhjapõtradega taignarulli. Nädal aega varem otsustasin siis oma visiooni läbi proovida, et mitte esimesel korral ebaõnnestuda (sest üldiselt nii juhtub). Nädal aega tagasi tegin siis tagasihoidliku koguse neid küpsiseid ja sain perelt positiivset tagasisidet. 

Saabus teisipäev. Peale tööd asusin kohe küpsetama. Ma küll ei lugenud kokku, mitu korda ma selle protsessi juures kasutasin fraasi "kelle loll idee see oli neid küpsiseid küpsetada", aga seda oli palju. Esiteks ei tulnud taigen õige paksusega  - täiesti vedel oli. Kütsin sinna siis umbes 100g jahu juurde, aga loomulikult oli sellel lõpuks mõju küpsise maitsele ja tekstuurile. Kui ma eelmisel nädalal neid teha proovisin, siis küpsetasin põtru täpselt ühe plaaditäie ja see sarvede ümbert taigna ära koukimine ei tundunud sugugi nõme. Selle peale ma ei mõelnud, et reaalsuses on vaja valmis vormida 90 põhjapõtra. Seega peale esimest plaaditäit ma põtradest loobusin. Lükkasin nad ahju ja tegin edasi südameid. Veel enne seda selgus muidugi, et küpsetuspaberi peal valmis lõigatud põdrad kõik päris hästi plaadile ei mahugi, mistõttu osade jalad siis taeva poole paindusid. 

Sel ajal kui mina nüüd järgmise plaadi jaoks neid südameid välja lõikasin, suutsid ahjus söestuda põtrade sarved. Kärsahaisu peale tõmbasin nad kiiresti ahjust välja ning kui hetkeks tundus, et võib-olla annab neid veel serveerida ja süüa, siis plaadi pealt ära tõstes kukkusid otsast need taeva poole vaadanud jalad. Siis tegin otsuse, et amputeeritud jalgade ja päikesepõletuse saanud sarvedega põhjapõtru ma järgmisel päeval kooli siiski ei vii. 

Südametega läks elu natukene kergemaks, aga loomulikult tuli mõni plaaditäis tumedam kui teine. Peale maitsmist oli selge, et see maitse pole kohe kindlasti mitte seesama, mis eelmisel nädalal ning hakkasin juba paaniliselt mõtlema, kuidas kiiresti mingi kook alternatiivina kokku keerata. Koogimaterjali mul küll polnud, aga vaagnatäie singirulle keerasin küll kokku. 

Koolis panin küpsiste hinnaks ühe naeratuse ja jagasin ka kolleegidega oma kurba lugu, aga  nemad kiitsid mu küpsiseid taevani, küsisid retsepti ja muudkui aina naeratasid. 

See pole aga veel kõik. Pühapäeval üritasin teha Red Velvetit. Et ma jälle esimesel korral kartsin ebaõnnestuda (etteruttavalt võin öelda, et see ka juhtus!), siis kolme kihti biskviiti ma kohe hakkama panna ei tahtnud ja kohandasin retsepti kausikoogiks. Küpsetasin ühe biskviidi, lõikasin selle kuubikuteks ja ladusin koos toorjuustu, ganache'i ja vaarikatega kihtidena kaussi. Esiteks ei tulnud see üldse õige maitsega. Olen harjunud sööma oma sõbranna Hedvigu imelist versiooni sellest koogist, aga minu versioon oli tema omast sama kauge kui meie praegune vahemaa (ta kolis pooleks aastaks Soome). 

Kui muidu saaks veel lohutada end sellega, et asi näeb ilus välja, siis mina sellega küll ennast lohutada ei saa, sest minu biskviidis polnud mitte ühtegi punast tooni. See oli lihtsalt ühtlaselt pruun. Olgugi, et manustasin toiduvärvi täpselt nii nagu pakendil kirjas oli. 

Kokkuvõtteks tahan öelda, et ma ei taha pikka aega enam midagi küpsetada. Mul tulevad soolased toidud palju paremini välja, seega peaks vist ikka oma liistude juures püsima. Mul on kaks nädalat juba õudne fish&chipsi isu olnud, aga selle toiduga on ka mu ootused väga kõrgeks aetud, sest sõin seda viimati Londoni ühes pubis ning see on võib-olla üks mu parimaid toiduelamusi üldse. Üritan nüüd seda toitu oma köögis taasluua. Ei imestaks, kui sealt järgmine blogipostitus sünniks.