27. detsember 2019

CHRISTMAS CHALLENGE UPDATE vol 5

  • Mine metsa!
Mulle üldiselt meeldib mets. Või noh, meeldibki. Nii suvel, kevadel, sügisel kui talvel. Aga kui jõuludeks tuppa männioksi otsides pole õues talv vaid kõige rõvedam ja lirtsuvam sügis, siis hakkab lihtsalt halb. Meie pühapäevane metsas käik oli kõike muud kui idülliline. Vähe sellest, et sadas ning esimese kümne minutiga olin läbimärg ning vesi tilkus saapasääre vahelt sisse, polnud isegi oksad ilusad. Iga pool olid koledad kollased okkad sees ning see muutis kogu protsessi veel pikemaks ja piinarikkamaks. Kaks korda sain eriti visadelt mändidelt okstega litaka näkku - ju ei tahtnud minuga koju tulla. Kogu selle niiskuse sees hakkas lõpuks ka külm. Ma ei tea, miks mind sel aastal selle lume puudumisega karistatakse - ma pole ühelgi aastal jõuludeks nii hästi valmistunud olnud kui tänavu.
Kuuse otsimisega oleks vast lihtsam olnud - et valid ühe välja ja tood koju. Aga meil on ju see männipärja punumise traditsioon. Sel aastal kulges see küll nii, et kõigepealt karjus punuja (isa), siis karjus ehtija (mina) ning sel ajal moodustas ülejäänud perekond kunstkuuse klubi.





  • Külasta mõnd jõulupidu või -kontserti
Jõulupidusid oli sel aastal kuidagi vähem kui varasemalt (või olid need lihtsalt rohkem hajutatud). On olnud aastaid, kui ma olen viis  päeva järjest muudkui igal pool käinud ja lõpuks on sellest päris villand saanud. Sel aastal oli kolleegidega pidu esmaspäeval, kogu kooli pidu neljapäeval ja sõbrad kutsusin endale külla traditsiooniliseks peoks pühapäeval. Kui ma nüüd selle peale mõtlen, siis äärmiselt kahtlased päevad kõik peo pidamiseks. Esmaspäevane pidu näiteks oleks võinud tunde kauemgi kesta, kui teisipäeval kella 8ks tööle poleks pidanud minema. Pühapäevane pidu sai sinna paigutatud, sest kõigil oli muudel päevadel palju plaane ning ega seegi hea variant polnud, sest mina ja teisedki sõbrad pidid esmaspäeval jälle (küll paariks tunniks) tööle minema. Raske on ikka nii, kui töö elu segama hakkab :D
Aga iseenesest olid kõik peod väga vahvad ja jõuluhõngulised ning korralik jõulutunne sisse saada ja hästi aega veeta nende eesmärk ju ongi!


  • Mängi perega lauamänge
Oktoobris, kui meil 30 tunniks elekter kadus, mängisime perega esimesel pimedal õhtul küünlavalgel lauamänge. See oli nii äraütlemata tore, et seda lihtsalt pidi kordama. Ning nagu küsitud, läks detsembritormiga meil jälle elekter ära. Paraku juhtus see nii hilja, et sai juba magama minna ning keset ööd tuli valgus tagasi ja küünlavalgel jäid lauamängud mängimata. Hiljem ka vajusid jõulud juba sellise raskuse ja kiirusega peale, et seda aega lauamänge mängida ei olnud, aga ema käest saime jõuludeks ühe lauamängu, äkki saab seda aastavahetusel mängida või midagi sellist. 
  • Vaata jõulufilme
Jõulufilmide vaatamine oli ka jälle väga mõnus viis perega aega veeta. Jõulufilme hakkasime vaatama juba detsembri esimesel laupäeval, võtsime kõigepealt ette "It's a Wonderful Life", mis on täiesti imeline film, mida iga inimene maailmas vaatama peaks, et oma prioriteedid elus paika seada. Täiesti uue filmina võtsime ka ette ühe üpris vana filmi - "Miracle of 34th Street". Tõsi küll, vaatasime selle filmi uusversiooni aastast 1994. Meie peretraditsioon on jõuluõhtul vaadata oma pere absoluutset lemmikfilmi ning seda mitte ainult jõulufilmide kategoorias - "Love Actually".
Mina tahtsin kindlasti ära vaadata ka filmid "The Santa Claus" ja "How the Grinch Stole Christmas", aga ülejäänud pere nendest filmidest sama vaimustuses polnud, mistõttu vaatasin neid üksi ning alles peale jõule. 
"Home Alone'i" ja "Die Hard'i" sain sel aastal televisiooni vahendusel nähtud. 


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar