KANALISATSIOON

Alates 23. juuni  2020 seisuga on meil kõik esmatähtsad kommunikatsioonid olemas. Vahelduseks oli päris hea vaadata kedagi teist ka tööd tegemas. Kogu aeg oli küll selline tunne, et peaks appi minema või ka midagi tegema, aga siis tuli meelde, et ma maksan kogu selle pulli eest hingehinda ja istusin kraavi kõrval edasi.

Ühesõnaga - meil on nüüd ka kanalisatsioonisüsteem paigaldatud. Nagu veetrassigi puhul kirjutasime ka kanalisatsiooni jaoks projekti hajaastustusprogrammi, kuid toetust sel aastal ei saanud. Soovitati küll järgmine aasta uuesti kirjutada, aga järgmisel aastal samal ajal ma tahaks juba majas sees elada - ilma kanalkata väga ei vea välja. 

Palju mul kirjutada pole. Hommikul kell 9 oli kopp kohal ning hakkas meie õue üles kaevama. Kopp oli muidugi 1,2m laiune, mis oli ilmselgelt overkill. Ka paigaldaja oli veidi üllatunud (tema ostis kopateenuse sisse). 

Septiku võtsime klaasplastist. Oleme küll kuulnud, et kindlasti peaks ikka olema plastist, sest klaasplast läheb kergemini katki, aga ometi inimestel on kümneid aastaid ka klaasplast toiminud. Paigaldaja sõnul on klaasplasti juures kõige olulisem paigaldus. Kui ta juba maa sees on, ei juhtu temaga midagi. 

Paigaldaja üritas valida vihmavaba päeva ning pidi algselt tulema kolmapäeval. Sel päeval oleks ilmaga väga vedanud. Üks väike vihmapahmakas küll tuli, aga see polnud isegi märkimisväärne. Kolmapäev  ei sobinud kahjuks kopafirmale seega tuldi neljapäeval. Hommik oli kaunis. Küll natuke jahedapoolne, aga muidu päikseline. Kell 12 hakkas tibutama. Meil on üldiselt vihmaga nii, et kui igal pool mujal sajab, siis meil on kuiv. Kui igal pool ümber on padukas, tuleb meil paar tiba. Oleme muidugi juba mitu nädalat kõrgematele jõududele palveid saatnud, et nad aedvilja ära kastaks ja metsa mõned seened tekitaks, aga seni pole palvetele vastatud. Kuni selle päevani, kui meile savise maa sisse kanalisatsiooni paigaldama tuldi. Kohe kahju hakkas neid seal augus vaadata, aga mitte nii kahju, et ise ka savi sisse liguneme minna. Arvasime, et küll läheb seegi sadu peagi üle, aga ta ladistas oma poolteist tundi. 

See on muidugi üks väga huvitav fenomen, et iga kord kui meil on kopp õue peal, hakkab sadama. Nii juhtus kui sügisel veetrassi kaevati, elektritrassi kaevamise ajal tuli mingit lörtsi taevast alla, tee täitmise ajal oli ka kopp õue peal ning nüüd ei saanud kanalisatsiooni ka kuivalt ära kaevata. Emaga arutasime, et küllap vanaema ja vanaisa vaatavad ülevalt alla meie tegemistele ja mõtlevad "mida kuradit?" - eluaeg on saanud kõik augud labidaga ära kaevata ning nad kutsuvad mingid kopad õue rikkuma. 

Tehtud ta aga sai ning kuna kopp juba õue peal oli lasime ühe kännu ja sirelipõõsa ka välja tõmmata. Lisaks sai tänu kiirele tegutsemisele ka drenaaž lõpetatud. 

Kokkuvõttes on ühe nädalaga õue peal rohkem muutunud kui kolme viimase kuuga.