Peale taldmiku valamist, ootasime kaks nädalat betooni kuivamist ning juuni alguses saime hakata müüri laduma. Esimene ja kõige raskem osa oli nurkade paikasaamine nii, et kõik oleks loodis, pikkused oleks õiged ja kõrgused loomulikult ka. Kõrguse paikasaamiseks panime esimese plokirea alla ehk veidi rohkem mörti, kui oleks võinud, aga ma ütlen ausalt, et ma pigem maksan natuke rohkem mördi eest kui jaman veel paar nädalat selle fucking killustikuga. Jah, kui me oleks killustiku peale tihendamist veel kord üle käinud ja igale poole kivi juurede toonud, oleks mörti vähem kulunud, aga tol hetkel ei tahtnud ma seda killustikku enam näha ka.
Esimese plokirea sisse läks meil ka kanalisatsioonitoru, kaks toru maakütte jaoks ning üks toru kõikvõimalike majaväliste elektrikaablite jaoks. Need on muidugi ainult kõrid, õiged torud (koos kaitsehülssidega) lükatakse sealt läbi.
Kui betoon torude ümber kuivanud, saime hakata müüri laduma ning see on tõenäoliselt olnud kogu ehituse kõige toredam osa, sest visuaalselt on võimalik peale iga plokki näha, kuidas maja kerkib. Kõige keerulisem oli kõige esimeste nurkade paikaajamine (õige kõrgus, õige seinapikkus ja loodis olek). Kui esimese rea nurkade paikasaamine võttis meil 3 tundi, siis järgmise rea nurgad said paika juba alla tunni. Müüri ladumine ise on väga mõnus. Eriti kiiresti läheb siis, kui üks laob ja teine muudkui teise ämbrisse segu teeb. Kui segu ka ise teab tegema, kulub veidi rohkem aega. Eks ta läheks veel kiiremini kui segu segumasinaga teha, aga me teeme trelli otsa kinnitatud vispliga. See segumasina vedamine maja juurde on lihtsalt nii tülikas. Isa seatud karmide reeglite järgi ei tohi ühtegi masinat ka õue niisma vedelama jätta, seega peaks seda iga päev edasi-tagasi vedama. Lihtsam on visplit kasutada.
Peale kolmandat rida sai meil müürisegu otsa. See on tegelikult meie enda kasin planeerimine. Esiteks, ei arvestanud me, et peaaegu 1 tonn müürisegu läheb killustiku ja taldmikuplokkide vahele, teiseks oleks võinud selle müürisegu juba mitu nädalat tagasi ära tellida, aga see muudkui venis. Suuresti sellepärast, et tahtsime ühte tellimusse veel asju lisada, et ei peaks kallist transporti mitu korda tellima. See kõik viis meid aga olukorda, kus 14. juunil sai meie Weberi tonnine müürisegu kott peale kolmandat rida otsa. Kuna me ei tahtnud, et töö päris seisma jääks, ostsin Coop Ehituskeskusest mega hea hinnaga 200kg Naks müürisegu (kokku läks see maksma 26€). See sai aga kahe päevaga otsa nii, et neljandat rida ei saanud isegi ära lõpetada. Siis mõtlesin korraks uuesti, kas on ikka mõtet käia seda segu 25kg kottide kaupa ostmas, kui Naksi tonni hind on 130€ ja Weberil 65€ :) Kaup pidi saabuma 29. juunil. Otsustasime siis teha nädalase pausi ja sel ajal maal muude töödega tegeleda.
Nende tööde hulka kuulus ka torumehe otsimine, sest olgugi, et Fred kavatses kõik kanalisatsiooni-, vee-, ja põrandaküttetorud ka ise paigaldada, ei ole mina sellist riski nõus võtma. Mina tahan, et kõik, mis jääb betooni alla, saaks paigaldatud professionaalide poolt, kes annavad mulle ka töödele garantii. Kui ikka ongi midagi valesti tehtud, siis on vähemalt kedagi süüdistada ja saab kutsuda korda tegema. Kui ise paigaldada tuleb peale esimesi nutuhooge hakata ise seda betooni üles võtma.
Pakkumisi küsisime palju, vastuseid saime vähe. Ainus, kes viitsis meiega väga aktiivselt tegutseda, oli firma Eesti Küte. Suhtlesime ka ühe torumehega, keda soovitas tuttav, aga tema ajas nii palju häma suust välja, et erilist usaldust ei tekitanud. Näiteks küsimusele: "Kas te töödele garantii ka annate?", oli tema vastus: "Tuttava soovitus ongi garantii!"
Kui 29. juunil uue koti müürisegu kätte saime, hakkasime kohe uue hooga laduma. Nädala sees jõudsime õhtuti kuskil pool rida tehtud, nädalavahetusel terve rea. Viimaste ridade juures mõõtsime kõrgused-pikkused laseriga üle, saime millimeeter siia-sinna plokke veel liigutada.
Kõige pikemaks ja vaevalisemaks osutus viimase rea ehk U-ploki ladumine. Raskeks tegi olukorra mitu asja. Esiteks, läks vahele bi-armatuur, teiseks panime viimase rea alla täisvuugi ja kolmandaks U-plokk oli palju lühem kui FIBO 5. Seega oli U-plokki raskem õigele kõrgusele peksta ja loodi ajada ning edenemine oli vaevalisem.
See õnnis päev, mil müür laotud sai, oli 8. juuli. Vahepeal olid meid külastanud Eesti Kütte inimesed, kes pidid peale vundamendi liivaga täitmist tulema meile kanalisatsioonitorusid paigaldama. Lisaks oli vaja kokku leppida liiva toomine ning üheks päevaks ka laadur tellida, kes vundamendi liivaga ära täidaks.
Video tuli sel korral päris igav, sest ma vahepeal üldse unustasin filmimise ära, sest tundus, et kõik kaadrid on nagu käes. Palju timelapse sa ikka teha jõuad.
Kui betoon torude ümber kuivanud, saime hakata müüri laduma ning see on tõenäoliselt olnud kogu ehituse kõige toredam osa, sest visuaalselt on võimalik peale iga plokki näha, kuidas maja kerkib. Kõige keerulisem oli kõige esimeste nurkade paikaajamine (õige kõrgus, õige seinapikkus ja loodis olek). Kui esimese rea nurkade paikasaamine võttis meil 3 tundi, siis järgmise rea nurgad said paika juba alla tunni. Müüri ladumine ise on väga mõnus. Eriti kiiresti läheb siis, kui üks laob ja teine muudkui teise ämbrisse segu teeb. Kui segu ka ise teab tegema, kulub veidi rohkem aega. Eks ta läheks veel kiiremini kui segu segumasinaga teha, aga me teeme trelli otsa kinnitatud vispliga. See segumasina vedamine maja juurde on lihtsalt nii tülikas. Isa seatud karmide reeglite järgi ei tohi ühtegi masinat ka õue niisma vedelama jätta, seega peaks seda iga päev edasi-tagasi vedama. Lihtsam on visplit kasutada.
Peale kolmandat rida sai meil müürisegu otsa. See on tegelikult meie enda kasin planeerimine. Esiteks, ei arvestanud me, et peaaegu 1 tonn müürisegu läheb killustiku ja taldmikuplokkide vahele, teiseks oleks võinud selle müürisegu juba mitu nädalat tagasi ära tellida, aga see muudkui venis. Suuresti sellepärast, et tahtsime ühte tellimusse veel asju lisada, et ei peaks kallist transporti mitu korda tellima. See kõik viis meid aga olukorda, kus 14. juunil sai meie Weberi tonnine müürisegu kott peale kolmandat rida otsa. Kuna me ei tahtnud, et töö päris seisma jääks, ostsin Coop Ehituskeskusest mega hea hinnaga 200kg Naks müürisegu (kokku läks see maksma 26€). See sai aga kahe päevaga otsa nii, et neljandat rida ei saanud isegi ära lõpetada. Siis mõtlesin korraks uuesti, kas on ikka mõtet käia seda segu 25kg kottide kaupa ostmas, kui Naksi tonni hind on 130€ ja Weberil 65€ :) Kaup pidi saabuma 29. juunil. Otsustasime siis teha nädalase pausi ja sel ajal maal muude töödega tegeleda.
Nende tööde hulka kuulus ka torumehe otsimine, sest olgugi, et Fred kavatses kõik kanalisatsiooni-, vee-, ja põrandaküttetorud ka ise paigaldada, ei ole mina sellist riski nõus võtma. Mina tahan, et kõik, mis jääb betooni alla, saaks paigaldatud professionaalide poolt, kes annavad mulle ka töödele garantii. Kui ikka ongi midagi valesti tehtud, siis on vähemalt kedagi süüdistada ja saab kutsuda korda tegema. Kui ise paigaldada tuleb peale esimesi nutuhooge hakata ise seda betooni üles võtma.
Pakkumisi küsisime palju, vastuseid saime vähe. Ainus, kes viitsis meiega väga aktiivselt tegutseda, oli firma Eesti Küte. Suhtlesime ka ühe torumehega, keda soovitas tuttav, aga tema ajas nii palju häma suust välja, et erilist usaldust ei tekitanud. Näiteks küsimusele: "Kas te töödele garantii ka annate?", oli tema vastus: "Tuttava soovitus ongi garantii!"
Kui 29. juunil uue koti müürisegu kätte saime, hakkasime kohe uue hooga laduma. Nädala sees jõudsime õhtuti kuskil pool rida tehtud, nädalavahetusel terve rea. Viimaste ridade juures mõõtsime kõrgused-pikkused laseriga üle, saime millimeeter siia-sinna plokke veel liigutada.
Kõige pikemaks ja vaevalisemaks osutus viimase rea ehk U-ploki ladumine. Raskeks tegi olukorra mitu asja. Esiteks, läks vahele bi-armatuur, teiseks panime viimase rea alla täisvuugi ja kolmandaks U-plokk oli palju lühem kui FIBO 5. Seega oli U-plokki raskem õigele kõrgusele peksta ja loodi ajada ning edenemine oli vaevalisem.
See õnnis päev, mil müür laotud sai, oli 8. juuli. Vahepeal olid meid külastanud Eesti Kütte inimesed, kes pidid peale vundamendi liivaga täitmist tulema meile kanalisatsioonitorusid paigaldama. Lisaks oli vaja kokku leppida liiva toomine ning üheks päevaks ka laadur tellida, kes vundamendi liivaga ära täidaks.
Video tuli sel korral päris igav, sest ma vahepeal üldse unustasin filmimise ära, sest tundus, et kõik kaadrid on nagu käes. Palju timelapse sa ikka teha jõuad.
Kommentaarid
Postita kommentaar