Seni kuni ehitajad sees toimetasid, ei saanud me ise päris käed rüppes istuda ja vaikselt toimetasime maja välisilme kallal. Mõnes mõttes on ka hea, et nii läks, sest kui oleksime ise sees teinud, oleks väljast üldse kõik tegemata.
Kõigepealt võtsime ette majale teise kihi värvi kandmise. See üks kiht värvi tekitas tunde, et maja on roheline mitte hall, aga teine kiht päästis ja silmale on väga kena vaadata. Ma ikka oma peas vahepeal mõtlen, millised on need head otused majaehituse juures olnud (sest halbu jagub ka kõvasti) ja maja värvi valik on kindlasti üks headest otsustest.
Siiski ei saanud siis kohe renne paigaldada ja enne panime ära akna- ja soklipleki, kuna renn jääb sokli peale ja sinna alla oleks jälle tülikas olnud hiljem seda plekki panna. Ühes soklipleki paigaldamisega pani Fred juurde ka hiiretõket, et närilised külma saabudes meile tuppa trügima ei hakkaks. NorgesHus meile mingi tõkke pani, aga meile ei tundunud see nagu asi, mis närilised eemal hoiaks. Eeldasime tegelikult, et võrk on kogu seina sees, aga oli ainult alumise laua all.
Mingil hetkel ei olnud nende vihmaveerennidega ka enam kiire, sest vihma polnud kuu aega sadanud ja lootust ka polnud. Kuidagi juhtus aga nii, et sel õhtul kui me rennid üles ära saime, tuli esimene väike vihmasahmakas, seega saime kohe ka rennid ära testida.
Viimase lihvi välisilmele andsid aknaraamid, aga nende ehitus jäi ausalt öeldes pole maja peal pooleli, sest materjal sai otsa. Selle juurde hankimine poleks iseenesest probleem, aga kõigepealt oli parkett käru peal ees, siis ehitusjäätmed ja nüüd lõpuks kui oleme valmis materjali järgi minema, selgus, et meile sobivat pikkust pole hetkel saada. Õnneks see pole selline töö, millega üldse oodata ei kannata, sest oleme oma tegemistega ka tagasi sisse kolinud, sest ehitajad on ju läinud ja saame vaikselt ise jälle sees toimetada.
Kommentaarid
Postita kommentaar