Traditsioonilise halloweenipeo asemel otsustasin sel aastal asjale veidi muudmoodi läheneda. Ma olen halloweeni ideid sirvides mitmel aastal silmitsi sattunud erinevate murder mystery stsenaariumitega ning mõtlesin, et neid oleks lahe halloweenil rakendada. Samas nõuavad need küllaltki suurt ettevalmistust ning võtavad palju aega, seega jäid nad esimesel kolmel aastal siiski kõrvale.
Et tundsin sel aastal, et mul on neist halloweeni toitude vorpimisest villand ning ega väljavaade pidu korteris pidada ka eriti meeldiv polnud. Seega sai kutsutud valitud seltskond sõpru (mitte, et oleksin teised lihtsalt tuimalt kutsumata jätnud, aga nemad viibisid erinevatel põhjustel välisriikides ning poleks nagunii tulla saanud) ning välja kuulutatud murder mystery õhtusöök.
Mõrvastsenaariumi leidsin kiire googeldamise teel internetist. Neid tasuta stsenaariumeid oli muidugi seal mitmeid, aga see tundus üsna loogiline ja tehtav. Ma ei suuda enam leida täpset linki, kust selle alla laadisin, kuid müsteeriumi nimi oli "The Business Of Murder" ja autoriks John Kim. Selle otsisin välja juba augustis, sest oli selge, et kutsed tuleb varakult välja saada - see oleks üsna nigel variant olnud, kui keegi tulla poleks saanud. Kõvasti aega võttis ka tekstide tõlkimine. Kuigi oleme kõik inglise keelt oskajad inimesed, tundsin, et mugavam oleks siiski eestikeelsete tekstidega toimetada.
Iga külaline sai endale ühe karakteri ning teksti oma tausta kirjeldusest ja mõrvaõhtu tegevustest. Kõik nad olid mõrvatuga mingil viisil seotud. Kõik jutud lõppesid sellega, et nad on teel mõrvatu korterisse ning seal nad ka surnukeha leidsid.
Kuna tegemist oli õhtusöögiga, siis pidi külalistele ikka midagi süüa ka pakkuma - paika tuli panna ka kolmekäiguline menüü. Olen küll "My Kitchen Rules'i" vaadanud, aga see hoopis tekitas probleemi, et ideid oli liiga palju. Mulle meeldis esialgu idee mingist pirukalaadsest tootest. Ühel nädalavahetusel midagi sellist läbi proovides, selgus, et see oli ikka halb plaan. Mu ema oli see, kes lõpuks loosi läinud idee välja käis. Pearoa puhul teadsin, et tahan lõhet küpsetada, aga jällegi oli küsimus - koos millega. Vahepeal oli idee teha rohelist kartuliputru (hernega), aga see halloween hakkas mingil hetkel õudusega lähenema ning aega läbi proovida midagi eriti polnud.
Et tundsin sel aastal, et mul on neist halloweeni toitude vorpimisest villand ning ega väljavaade pidu korteris pidada ka eriti meeldiv polnud. Seega sai kutsutud valitud seltskond sõpru (mitte, et oleksin teised lihtsalt tuimalt kutsumata jätnud, aga nemad viibisid erinevatel põhjustel välisriikides ning poleks nagunii tulla saanud) ning välja kuulutatud murder mystery õhtusöök.
Mõrvastsenaariumi leidsin kiire googeldamise teel internetist. Neid tasuta stsenaariumeid oli muidugi seal mitmeid, aga see tundus üsna loogiline ja tehtav. Ma ei suuda enam leida täpset linki, kust selle alla laadisin, kuid müsteeriumi nimi oli "The Business Of Murder" ja autoriks John Kim. Selle otsisin välja juba augustis, sest oli selge, et kutsed tuleb varakult välja saada - see oleks üsna nigel variant olnud, kui keegi tulla poleks saanud. Kõvasti aega võttis ka tekstide tõlkimine. Kuigi oleme kõik inglise keelt oskajad inimesed, tundsin, et mugavam oleks siiski eestikeelsete tekstidega toimetada.
Iga külaline sai endale ühe karakteri ning teksti oma tausta kirjeldusest ja mõrvaõhtu tegevustest. Kõik nad olid mõrvatuga mingil viisil seotud. Kõik jutud lõppesid sellega, et nad on teel mõrvatu korterisse ning seal nad ka surnukeha leidsid.
Kuna tegemist oli õhtusöögiga, siis pidi külalistele ikka midagi süüa ka pakkuma - paika tuli panna ka kolmekäiguline menüü. Olen küll "My Kitchen Rules'i" vaadanud, aga see hoopis tekitas probleemi, et ideid oli liiga palju. Mulle meeldis esialgu idee mingist pirukalaadsest tootest. Ühel nädalavahetusel midagi sellist läbi proovides, selgus, et see oli ikka halb plaan. Mu ema oli see, kes lõpuks loosi läinud idee välja käis. Pearoa puhul teadsin, et tahan lõhet küpsetada, aga jällegi oli küsimus - koos millega. Vahepeal oli idee teha rohelist kartuliputru (hernega), aga see halloween hakkas mingil hetkel õudusega lähenema ning aega läbi proovida midagi eriti polnud.
Hull kammajaa oli taldrikutega. Ma tahtsin ilusaid taldrikuid. Sellised lamedaid ja kõrgete servadega nagu restoranides. Läksin neid Võrru otsima, aga ei leidnud. Magaziinis oli neid 6, kahes erinevas värvis ning isegi mitte kuigi ilusas värvis. Mujal polnud midagi. Lõpuks sai mingisugune kompromiss saavutatud ning ostsin vähemalt õiget värvi taldrikud - kuju polnud üldse see, mida soovisin.
Reede õhtul algas hullumeelne koristamine. Lisaks oli kokku vaja panna spetsiaalselt peoks ostetud laud. Loomulikult selgus peale kokkupanekut, et see oli poole kitsam kui arvanud olin. Ümber laua mahtus ilusti 8 inimest ära, aga koos taldrikute ja klaasidega näiteks leiba ja vett lauale mahutada polnud enam võimalik. Söögi tegemisega tegin algust laupäeva hommikul kell pool kaheksa ning lõpetasin umbes 12 tundi hiljem, sest kolme käigulise õhtusöögi puhul tuleb külaliste saabudes edasi sahmerdada.
Olin paika pannud suurejoonelise plaani, mis ajal mingit käiku serveerida, aga sellest ei tulnud loomulikult midagi välja. Tõdesin seal köögis, et see jääb ka esimeseks ja viimaseks korraks, kui midagi sellist korraldan - murder mystery't võib teinekordki teha, aga kõik võtavad ise oma söögi kaasa.
Eelroaks pakkusin šoti muna toorjuustu kreemiga, pearoaks lõhe riisiga ja magustoiduks kohupiima-õunakook. Lasin hiljem sõpradel hindeid ka panna ning kokkuvõttes võis rahule jääda, sest sain üheksaid ja kümneid. Kui söök serveeritud oli, sain ise ka rahulikult lauas istuda ja kuulata, kuidas sõbrad müsteeriumiga rabelevad. Meil läks kokku kolm tundi. Kell 9 kirjutasid kõik enda versioonid paberile ja paljastasin tõe. Tuleb öelda, et mõrvar mängis väga hästi, sest vaid kaks inimest pakkusid mõrvariks õiget inimest.
Reede õhtul algas hullumeelne koristamine. Lisaks oli kokku vaja panna spetsiaalselt peoks ostetud laud. Loomulikult selgus peale kokkupanekut, et see oli poole kitsam kui arvanud olin. Ümber laua mahtus ilusti 8 inimest ära, aga koos taldrikute ja klaasidega näiteks leiba ja vett lauale mahutada polnud enam võimalik. Söögi tegemisega tegin algust laupäeva hommikul kell pool kaheksa ning lõpetasin umbes 12 tundi hiljem, sest kolme käigulise õhtusöögi puhul tuleb külaliste saabudes edasi sahmerdada.
Olin paika pannud suurejoonelise plaani, mis ajal mingit käiku serveerida, aga sellest ei tulnud loomulikult midagi välja. Tõdesin seal köögis, et see jääb ka esimeseks ja viimaseks korraks, kui midagi sellist korraldan - murder mystery't võib teinekordki teha, aga kõik võtavad ise oma söögi kaasa.
Eelroaks pakkusin šoti muna toorjuustu kreemiga, pearoaks lõhe riisiga ja magustoiduks kohupiima-õunakook. Lasin hiljem sõpradel hindeid ka panna ning kokkuvõttes võis rahule jääda, sest sain üheksaid ja kümneid. Kui söök serveeritud oli, sain ise ka rahulikult lauas istuda ja kuulata, kuidas sõbrad müsteeriumiga rabelevad. Meil läks kokku kolm tundi. Kell 9 kirjutasid kõik enda versioonid paberile ja paljastasin tõe. Tuleb öelda, et mõrvar mängis väga hästi, sest vaid kaks inimest pakkusid mõrvariks õiget inimest.
Kui välja arvata see meeletu söögi tegemine, siis oli mega vahva õhtu - vahelduseks on täitsa tore jälle midagi täiesti uut korraldada.
Kommentaarid
Postita kommentaar