EI EHITAGI ENAM ISE MAJA

25. mai oli see päev, kui lõpetasime ise sisetööde kallal pusimise ja saabusid ehitajad. Päev varem alustasid tööd ka elektrikud ja saabus saadetis Tevo'lt koos metallkarkassi, soojustuse, OSB ja kipsiga. Peale seda selgus muidugi kohe, et olime jälle mingeid asju valesti tellinud. Seekord polnud asi mitte niivõrd valesti arvutamises kuivõrd lihtsalt asjades, millega ise arvestada ei osanud ja millele ehitajad tähelepanu juhtisid. 

Elektrikute leidmisega meil kuidagi lihtsalt vedas. Me jällegi ei olnud teadlikud, et elektrike kohe ja kiiresti vaja on. Võtsime siis Põlvamaal kõik ettevõtted ette ja hakkasime reede õhtul äbi helistama. Üks vaid võttis kõne vastu ja oli nõus tulema esmaspäeval üle vaatama. Asjad sujusid nii, et nädal aega hiljem nad olidki juhtmerullidega kohal. 

Nii need ehitajad ja elektrikud üksteise alla siin nädal aega toimetasid. Nädala lõpuks said välisseinad soojustatud ja suuremas osas ka OSB alla pandnud. 

Uuel nädalal tuli juba ka torumees, kes olemasolevate välisseinte sisse torud ja paigaldas kraanid. Lisaks paigaldas meile korraliku veesõlme. Veetorud vedasime me suvel Frediga kahekesi ning me ei ajanud seal neid projekti järgi jooksma. Tõmbasime lihtsalt igasse vajaminevasse ruumi sooja, külma ja tsirkulatsioonitoru (mida nüüd vist ikkagi vaja polegi). Õnneks tegime ikka joonise ka, aga see oli selline hästi põlve otsas tehtud. Mõtlesin, et kui ükskord vaja läheb joonistan korraliku, aga see aeg saabus nii kiiresti, et olin torumehele sunnitud seda presenteerima:

Torumehe tõttu sai meil püsti ka esimene vahesein - tööruumi ja koridori vahel - veesõlm läkski selle seina peale. 

Elektrikud olid nii tublid, et paigaldasid juba ka kilbi ja andsid teada, et võime ehitusaegse voolu sisse lülitada. See aga tähendab jälle Elektrileviga asjaajamist. Mul juba oli probleeme, et üldse leida kohta, kus ma saan avaldada soovi voolu sisse lülitamiseks. 

Meie ise oleme saanud viimased kaks nädalat toimetada väljas - Fred võõpas majale teise kihi värvi peale ja vaikselt oleme tuulekastide ehitusega tegelenud. Varsti peaks saabuma ka vihmaveesüsteem, siis võiks tuulekastid valmis olla. Maikuus oli täitsa kohutav vaadata, kuidas vihma muudkui sadas ja räästad lihtsalt armutult maha jooksid ja lompe tekitasid. 

Ehitajate poolt sai meile antud ka ülesanne välja valida plaadid, sest kui seinad püsti, tahavad nad märgasid ruume esimesena tegema hakata. Olime juba e-poodides ringi vaadanud ja kujundusprogrammis värvidega mänginud, aga ainuõige ülevaate saab ikka oma silmaga vaadates ja käega katsudes. Niisiis sõitsime Tartusse. Kõik peenemad plaadisalongid on nädalavahetustel suletud ja nädala sees avatud vaid aegadel, mis meile absoluutselt ei sobi, seega pidime jääma lootma tavaliste ehituspoodide peale. 

Kõigepealt suundusime K-Rautasse. Midagi seal oli, aga üldiselt oli valik ikka kesine. Edasi läksime Decorasse ja seal muidugi mõtlesime, miks me üldse K-Rautas oma aega olime raisanud - Decoras on meeletu plaatide valik - igaüks leiab endale sobiva. 

Meie jaoks oli valik ehk isegi liiga kirev, sest kuigi värvitoonid olid meil enam-vähem selged, polnud meil tegelikult korralikku visiooni. Sai veel seal plaatide juureski Pinteresti scrollitud. Ma küll teadsin väga täpselt, mida ma EI TAHA, aga meeldimistega oli asi keerulisem. Välistada sain:

- igasugused sellist stiili mosaiigid. Appi, kui koledad minu meelest. Ma tean, et mõnele nii väga meeldivad ja need on nii popid, aga midagi koledamat ma vannitoas vist ette ei suudakski kujutada. 

- all white marble. Need üleni valge marmoriga vannitoad, kus nii põrand kui seinad on marmorist, tekitasid minus esialgu mõtte, et marmor mulle üldse ei meeldi. Tegelikult on marmor ise täitsa talutav, aga sellega peab tagasihoidlikult lingi käima - kui nii põrand kui seinad on steriilselt valged, on minu arust vannituba lihtsalt igav. 

- mingil põhjusel mulle ei meeldi ka enamus halle plaate. Koristamise mõttes oleks see ideaalne värv, ei mingeid nähtavaid plekke. Teiste asjadega koos ehk oleks võimalik sellest hallist isegi midagi kena välja võluda, aga nagu ma ütlesin, meil polnud üldse head visiooni vannitoa jaoks, seega ükski hall plaat mulle poes ka meeldima ei hakanud. Ja jälle, hall on kuidagi igav. Ma olen ise liiga värviline inimene hallide plaatide jaoks :D

- valge plaat musta vuugiga. Oh, issand, see on vist sama hull kui esimene. Jätab lihtsalt räpase mulje minu arust.

Noh, ja mõned sellised asjad, mis väga meeldivad olid ikkagi ka peas olemas:

- must ja valge kombo

- heksagon 

- puit

Käisime, vaatasime ja esimesel korral tundus, et saigi hea valik tehtud. Päris ära ei tellinud - plaanisime seda e-poe kaudu teha. Aga kodus hakkas kahtluseuss sees ikka tegutsema ja lähematega rääkides jõudsime lõpuks järeldusele, et ei saa ikka nii. Neli päeva hiljem läksime uuesti poodi ja mõtlesime asjad ümber. 

Raskeks tegi asja veel seegi, et meie maitsed Frediga täielikult ei kattu ja avastasin poes, et mul on väga kallis maitse - lemmikud olid ikka need kõige kallimad. Aga jah, ma ei osta 32 ruutmeetri jagu plaati hinnaga 41€/m2. 

Tegelikult lõplik vannituba tulebki neid kolme minu lemmik märksõna arvestades, aga ma rohkem midagi vannitoa kohta ei ütle, sest ma pole ikka veel kindel, kas see tuleb üldse ilus - võib-olla hoopis nii kohutav, et ühtegi pilti üles panna ei saa ja sõpru tuleb külaskäigu ajal vannitoas ringiga mööda juhatada. 

Ma arvasin, et ma olen selles sisustamise teemas lõpuks väga hea, sest iseenesest mulle ju niiii meeldib ja eeldasin, et selleks hetkeks kui sisustamiseks läheb, olen jõudnud täiega eeltööd teha ja kõik plaanid peas välja mõelda. Reaalsus on muidugi see, et ehitamise peale on kogu aur ära läinud ja see dekoreerimine saabus nüüd kuidagi nii ootamatult. 

Ma üritan nüüd teised asjad paremini enne läbi planeerida - heaks näiteks on köök. Ideaalne köök on mul küll peas täielikult olemas ja korduvalt juba paberile ja programmidesse joonistatud.

vahesein koridori ja tööruumi vahel