Märtsis kirjutasin 2022. aasta plaanidest ja kui nüüd juunis seda nimekirja vaadata, siis võin aasta juba õnnestunuks lugeda, sest väga palju saab juba nimekirjast maha tõmmata. See postitus keskendub kül terrassile, aga olgu öeldud, et sokliplaat on pandud, maja ümbrus korrastatud (tänavakivi veel pole tho), aiakuur püsti ja leiab aktiivset kasutamist ja peenardega ka asi kontrolli all.
Terrassi ehitusega alustasime kohe peale sokliplaadi paigaldamist. Varem alustada poleks saanud, sest talv ei tahtnud sel aastal lõppeda ja vundamendi auke külmunud maapinda ei puuri. Niisiis saigi pinnasepuur Cramost laenutatud 23. aprillil plaaniga nädalavahetusega augud ära puurida, aga nii hästi ei läinud, sest ühel pool maja oli pinnas täielik savi, mida füüsiliselt ei jõudnud puurida, maapind oli selleks ajaks jõudnud juba ka pisut kuivada. Niisiis saidki ära puuritud ainult pooled augud ja üheks nädalavahetuseks rentisime puuri veel.
Edasine oli meile juba tuttavam - augud oli vaja betooniga täita. Terve tonn kuivbetooni kulus taaskord täiesti märkamatult ja tegelikult tuli trepide jaoks puudugi. Betooni saime õnneks päevaga tehtud ja sellega tegelikult minu panus ehitusse ka lõppes. Fred nokitses õhtupoolikutel ja nädalavahetustel karkassi ehitada, mida oligi ilmselgelt kõige keerulisem osa. Karkass tuli kõigepealt horisontaalne ja siis vertikaalne, mille peale omakorda terrassilauad läksid.
Laudade panek oleks võinud olla ka täitsa lihtne projekt, aga Fred läks ebatraditsioonilist teed ja teinud klassikalist kandilist terrassi vaid väikse vimkaga. Lisaks võtsid trepid omajagu nikerdamist. Kõige parema ülevaate ehitusest saab ilmselt videost :)
![]() |
enne ehitust, seda vaatepilti ma igatsema ei jää |
![]() |
ajutine terrass tuli ka ära lammutada :) |
![]() |
vimka |
Nüüd ootab muidugi ees terrassimööbli ostmine, mis teoorias on küll väga tore tegevus, aga ühtlasi ka kallis. Ma loodan kõige rohkem sügisestele allahindlustele ja püüan suve ilma läbi ajada. Tegin kaks vana tooli terrassikõlbulikuks ja tellisin pesakiige. Toolid on selles mõttes ägedad, et nad on meil siin olnud nii kaua kui ennast mäletan, seega ilmselt kuskil 30 aastat. On nad olnud rohelised ja pruunid ning nüüd võõpasin valgeks ja sobivad terrassile imeliselt.
Kommentaarid
Postita kommentaar