Oleme juba vähemalt pool aastat plaaninud elutoa sein ümber teha, sest hakkasime seda vihkama sellest hetkest alates, mil ta valmis sai. Tapeet tundus poes lahe, aga seinas oli nagu hunnik õnnetust, laelamp oli poes kõrgel väga efektne, aga meie palju madalamate lagedega täielik jubedus.
Lambi panin suve alguses FB marketplace'i müüki (ostsin 140€-ga, müüsin 100€-ga, aga vahepeal oli poes hind tõusnud 340€-le). Lubasin endale, et enne uut ei osa, kui vana müüdud. Vahepeal olin juba lootust kaotamas, aga augusti lõpus sai ootamatult kahe tunniga lamp müüdud. See oli ühtlasi ka lüke kogu sein ümber teha.
Plaan oli niisiis minna väga populaarse liistuseina teed ja kuigi meil oli Frediga veidi erinevad visioonid, on lõplik tulemus kompromiss.
Puidu tellisime Puumarketist ja töötlesime OSMO antiiktamm õlivahaga.
Ma peaksin selleks ajaks olema juba harjunud, et ehitusel tuleb ette igasuguseid jamasid ja kunagi ei lähe kõik plaanipäraselt, aga no selle seina ehituse käigus ma läksin ikka nii närvi, et laamendasin, loopisin klotse ja olin valmis kõik need 50 lippi lõkkesse viima. Suuremas osas olin vihane muidugi iseenda lolluse üle.
Igatahes ma siis õlitasin neid. Minu eesmärk oli algusest peale saada tume puit. Mulle lihtsalt meeldib tume puit palju rohkem ja põrand on tume, laud on tume - see lihtsalt sobib. Neid õlitades kadus mul aga ühel hetkel arusaam, kui tumedad need lipid peaks olema ja kas nad üldse ühesugused said. Esimesed 20 tulid normaalsed, sellised nagu vaja, aga viimase 30-ga ma muutusin ilmselt lohakaks ja ei viitsinud eriti enam, seega jätsin liiga paksu kihi ja puit ei kumanud enam läbi vaha vaid oligi lihtsalt rõve paks vahakiht. Sain aru, et seina neid panna ei saa (siis laamendasingi natukene) ja järgmisel hommikul hakkasime seda paksu kihti maha lihvima. Siis tõmbasin uuesti õige õhukese kihi peale ja sai see jubedus parandatud, aga noh... kulus natuke rohkem aega.
Kommentaarid
Postita kommentaar